IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Virginia Shea jagab oma raamatus "Netiquette " võrgusuhtluse 10ks käsuks umbes nii : ole inimene (Remember the human), käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life), tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace), austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth), näe võrgus hea välja (Make yourself look good online), jaga oma teadmisi (Share expert knowledge), aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control), austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy), ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power), andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).  Mulle jäi enim silma punkt „näe võrgus hea välja“, mille vastu ilmselt ise enim eksin oma igapäevases netisuhtluses. Tõsi küll, sõpradega messengeris jutustades ning sõnumeid vahetades ei pööra ilmselt paljud sellele tähelepanu, k

Lugedes Eesti infoühiskonna arengukava 2020 , olen eelkõige nõus punktiga: ·     „Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul.“ Inimesed teadvustavad järjest rohkem, et elukestev õpe tagab jätkusuutliku läbilöögi tööturul ning oma oskuste ja teadmiste arendamine on elementaarne. Õigupoolest, on vist elukestev õpe tänapäeva tööturul üldiselt märksõnaks. Ühest küljest aitab oskus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) hästi käsitleda inimestel tööta jäämise korral leida uut töökohta läbi erinevate kanalite. Teisest küljest on sellest abi tööle värbamise protsessi juures, kus saab tööandjale muljet avaldada suuremate IKT- oskustega ja seeläbi oma võimalusi suurendada tööturul konkureerimiseks. IKT- oskusi mittenõudvaid töökohti on tänapäeval juba keeruline välja

Selles blogipostituses tahaksin ma arutleda e-spordi(just reaalajastrateegia mängud) mõju üle konventsionaalsele spordile. Kas ja kuidas see muudab senist spordi konseptsiooni. E-sport on suhteliselt noor „spordiala“, mille seost spordiga ei taheta üksmeelselt hästi omaks võtta. Võistlejad võtavad antud alal omavahel mõõtu videomänge mängides. Mängijate ja fännide seas on e-sport aga kulutulena populaarsust kogunud. Kaalutakse isegi e-spordi viimist olümpiamängude kavva. Seni ei ole see aga veel teoks saanud just vägivaldse sisu pärast. E-spordi ajalugu algas koos videomängudega ehk 1971 aastal. Esimesed arkaadmängud panid aluse e- spordile, kus sõbrad omavahel proovisid suurimat punktisummat saada. Esimene ametlik võistlus toimus Stanfordi Ülikoolis, kus mängiti mängu "Spacewar". 2000. aastal said populaarseks reaalaja strateegia mängud. E-spordi edukusele on suuresti hoogu andnud ka striimid ehk voogedastus, kus saab reaalajas heli ja videot edastada. Nende kaudu jälg

Käesolevas blogipostituses toon välja kaks erinevat nähtust/ tehnoloogiat, Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üks, mis on tõenäoliselt igale tänasele netikasutajale ikka veel tuttav ja teine, mis on tänaseks juba ünsa vähekasutatav ja asendatud uuemate tehnoloogiatega. Fax Faksimasina leiutamine ulatub tagasi 19. sajandi lõppu. Esimene seade jäljendas elektrivoolu  ja seda oli võimalik saata mööda vooluvõrku edasi. Kaasaegsemad masinad, mis muutusid laialtkasutatavateks töötasid telefoniülekande põhimõttel.  Faksimise populaarsuse tipphetk saabus 20. sajandi lõpus, mil pea igas kontoris oli olemas faksimasin. See dokumentide edastamise viis oli kiire ja usaldusväärne. Veebi tulek muutis aga olukorda ning faksimise osakaal vähenes pärast seda oluliselt. Kuigi tehnoloogia on uuenendud, pole faksimise teenus päris ära kadunud. Eeliseks on just suurem turvalisus, sest nuhkimist telefoni liinidel leviva info järgi toimub vähem kui arvuti kaudu saadeta

Google ebaõnnestunud suhtlusvõrgustiku loomise katsed 2004 aastal kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten tarkvara suhtlusvõrgustikule nimega Orkut. Õige pea ületas selle kasutajate arv kahe miljoni piiri. Orkut tegutses 10 aastat ning oli võrdlemisi populaarne, kuid tasapisi hakkasid kasutajad Facebooki ja teistesse kanalitesse üle kolima ning Orkuti populaarsus langes. Orkut kui veebiteenus suleti teisipäeval, 30. septembril 2014. 2011. aastal käivitati uus sotsiaalvõrgustik Google+, mis pidi suures osas võistlema Facebookiga, kuid firma teatas juba 2015. aastal, et tegemist on läbikukkumisega. Google+ ei saanud kunagi eriti populaarseks ja olematu kasutus on ka põhjus, miks see kinni pandi. BlackBerry nutitelefon Tänapäevaste nutitelefonide eelkäijaks võib pidada BlackBerry telefone. Nendega oli võimalik Interneti ühenduda, emaile saata, sõnumeid vahetada. Seadmete võidukäik oli 2011 aastal. Kahjuks ei suudetud aga nutitelefonide arendusega sammu pidada ning põ