Postitused

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Hetkel veel kehtiva koroonaviirusest tuleneva eriolukorra valguses on rohkem aktuaalseks muutunud ka IT- turvariskid. Olukorda kasutavad ära pahavara levitajad, kes panustavad inimeste huvile haigusega seotud uue info vastu. Inimestele saadetakse e-kirju, milles oleks justkui uut teavet haiguse leviku kohta, samalajal nakatades aga kasutaja arvuti pahavaraga. Näiteks saadeti Terviseametit imiteeriv libakiri inimestele, mis sisaldas pahavara. Kirja lõpus oli link, millele vajutades kuvati ekraanile koroonaviirust puudutav plakat, kuid taustal paigaldati juba arvutisse pahavara. Kiri saadeti  euroapteek@protonmail.com aadressilt, millega üritati matkida Eestis tuntud apteeki. Ohutusmeetmena kasutuselevõetud kodust töötamise lahendus võib samuti endast kujutada riske turvalisusele. Kõik uue töökorralduse jaoks vajalike uute keskkondade lingid, mis tööarvutis avatakse(isegi juhul kui saatjaks näib olevat ülemus või kolleeg) tuleks kooskõlastada või vähemalt kriitilise pilguga selle
Postita kommentaar
Lisateave

Teistmoodi IT

Arvutikasutamise oskus ja võimalus on tänapäeval nii levinud, et tunduvad peaaegu elementaarsetena. Nii meelelahutuse aga ka asjaajamise (näiteks dokumentide saatmisel, taotluste esitamisel, päringute sooritmisel ja muude toimingute) organiseerimisel enamasti eeldatakse, et inimesel on võimalik lahendada olukord elektrooniliselt. Või on isikul vähemalt mõni sugulane, kes aitab toimingud arvutis teostada. Aga kui ei ole võimalik füüsilise puude tõttu arvutit tavapärasel viisil kasutada? Puuedega arvutikasutaja töö mugavamaks ning mõnel juhul üldse võimalikuks muutmiseks on olemas mitmeid erilahendusi. Üks selline seadeldis on punktkirja ehk Braille monitor. See seade võimaldab lugeda kuvatavat teksti punktkirjana. Sarnaselt paberkujul Braille kirjale, kus kasutatakse lugemiseks kõrgemaid ja madalamaid punkte, on punktkirja monitori puhul kasutusel nõelakesed, mis vastavalt informatsiooni muutumisele ekraanil end sisse või välja lükkavad. Seadmed kasutavad sarnast tarkvara nagu
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Ergonoomia eesmärgiks on töö kujundamine nii, et töötaja psüühilised, füüsilised ja sotsiaalsed võimed ja oskused oleksid maksimaalselt rakendatud ja inimene väsiks seejuures minimaalselt. Ergonoomika kui elu lihtsamaks ja turvalisemaks tegemise võib laias laastus jaotada kolmeks: füüsiline, kognitiivne ja organisatsiooniline. Interneti ja veebi, aga ka kasutajaliideste disaini puhul kuulub inimese ja arvuti suhtlus põhiliselt kognitiivsete tunnetuste alla. Kognitiivne ehk  tunnetuslik, tunnetatav on valdkond, mis tegeleb taju, mälu, otsustusvõime, tähelepanu ja muude peamiselt inimajus toimuvate protsessidega. Tarkvara ergonoomika puhul mõeldakse eelkõige kasutajasõbralikkust ja läbimõeldud kasutajaliidest, millest tulenevalt võib rääkida tarkvara kasutatavusest. Kasutatavus on laiemas tähenduses mingi objekti kasutuslihtsus ja -meeldivus ning selle kasutamaõppimise kergus. Järgnevalt analüüsin üht negatiivset ning üht positiivset näidet Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide p
Postita kommentaar
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid

Atlassian’i ärimudel SaaS-tooted on tarkvaratooted, mida haldab keskne pakkuja ja mida klientidele pakutakse Interneti kaudu. Selle asemel, et installida või alla laadida rakenduse koopia, saavad kasutajad tootele juurde pääseda veebi- või mobiilibrauserist. Seejärel haldab ja värskendab toote pakkuja tarkvara vastavalt kasutaja vajadustele.  Üheks sellise ärimudeli näiteks võiks tuua Atlassian Corporation Plc, kes arendab tarkvara IT ettevõtetele tarkvara arenduse jaoks. Atlassian’i Bitbucket Cloud’i puhul on näiteks tegemist koodihoidlaga, mida majutatakse Atlassian’i serverites ning sellele pääseb ligi URL-i kaudu. Bitbucket integreerub lihtsalt ka teiste Atlassian’i tarkvaradega nagu Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Netflix’i arendusmudel Netflix on Ameerika Ühendriikide meelelahutusettevõte, mis tegeleb voogedastusteenuse osutamisega. See on kõige laiema levikuga voogedastusteenus, olles kättesaadav rohkem kui 190 maailma riigis. 2013. aastal hakkas ettevõte
Postita kommentaar
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eric S. Raymond kirjeldab oma artiklis „Hacker-HOWTO“ häkkeriks saamise nii öelda alustalasid. Ta rõhutab, et kõik algab mõttelaadist ja suhtumisest. Häkkeriks saamiseks on vaja pingutada, pingutamiseks on vaja motivatsiooni. Häkker peab tundma rõõmu probleemide lahendamisest, enda oskuste edenemisest ning oma intellekti proovilepanekust. Autor kirjutab ka, et igav ja nüri töö pole kuigi edasiviiv - häkker on loomult siiski loomeinimene. Häkkerite kogukonnas hinnatakse kompententsi ning suhtumist. Kogukonnas tekib staatus ja lugupidamine viisaka eneseväljenduse ja tehtud töö mitte suure jutu arvelt. Olen täiesti nõus punktidega, kus tuuakse välja programmeerima õppimise oskus iseseisvalt. Tõsi on see, et mitte keegi ei saa programmeerimist õpetada, kui endal huvi pole. Ka õpikutele lootuste ehitamine ei vii kaugele, sest raamatud annavad edasi ainult keele süntaksi põhimõtted. Puudu jääb probleemide otsimise ja lahenduste leidmise vajalik oskus. Täiesti arusaadav on ka see, et he
Postita kommentaar
Lisateave

IT proff...?

Keskendudes mõistele proff kui lihtsalt omaala professionaalile, jätan kõrvale oma eriala silmapaistvaimad esindajad nagu füüsika proff Isaac Newton või kõigi aegade edukaim olümpiasportlane Michael Phelps või IT maailma suurkuju, Linuxi algataja Linus Torvalds, kuigi tõelise profi all mõtlesin esmalt just sellistele omaala geeniustele. Kui läheneda IT profi mõistele tööandja pilgu läbi, sest kõik tööandjad tahavad ju värvata võimalkult professionaalset töötajat oma meeskonda, siis lähtudes tänastest värketest töökuulutustest soovivad tööandjad leida ennekõike erialase töökogemusega inimest, kes on kursis ja omavad praktilist kogemust konkreetsete tehnoloogiatega. Erialase hariduse või selle omandamise tingimus on väiksemal osal tööpakkumistest nõutav, kuid ka see on endiselt hinnatud väärtus. Valdavalt on kuulutustes välja toodud, et inglise keele vabalt valdamise oskus on esmatähtis. Samuti on iga tööpakkumise juures ära toodud vajalikud inimese sotsiaalsed oskused ja iseloomuo
Postita kommentaar
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on klausel, mis sisaldab endast tava pakkuda inimestele õigust vabalt levitada teose koopiaid ja muudetud versioone tingimusel, et samad õigused säilitatakse hiljem loodud tuletisteostes. Tarkvara copyleft ’ i litsentsid nõuavad, et teose reprodutseerimiseks ja muutmiseks vajalik teave tuleb binaarfailide vastuvõtjatele kättesaadavaks teha. Free Software Foundation eristab nende põhimõtete järgi väga tugeva (AGPL), tugeva (GNU GPL), nõrga (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) ja puuduva copyleft’iga (Apache, MIT, X11, BSD) litsentse. Väga tugeva copyleft ’ iga on APGL litsents, mis põhineb GNU GPL  litsentsil, kuid mille puhul loetakse levitamiseks ka võrgu kaudu kasutamist ning nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist ja iga muudatus peab olema kajastatud. See litsents keelab ka tuletatud koodist äritarkvara tegemise, mis tähendab, et mistahes kasutuse eest ei tohi tasu küsida. Seega kõik koopiad, mis APGL litsentsiga kaitstud tarkvarast tehakse peavad olema samamo
Postita kommentaar
Lisateave