Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Ergonoomia eesmärgiks on töö kujundamine nii, et töötaja psüühilised, füüsilised ja sotsiaalsed võimed ja oskused oleksid maksimaalselt rakendatud ja inimene väsiks seejuures minimaalselt. Ergonoomika kui elu lihtsamaks ja turvalisemaks tegemise võib laias laastus jaotada kolmeks: füüsiline, kognitiivne ja organisatsiooniline. Interneti ja veebi, aga ka kasutajaliideste disaini puhul kuulub inimese ja arvuti suhtlus põhiliselt kognitiivsete tunnetuste alla.

Kognitiivne ehk  tunnetuslik, tunnetatav on valdkond, mis tegeleb taju, mälu, otsustusvõime, tähelepanu ja muude peamiselt inimajus toimuvate protsessidega. Tarkvara ergonoomika puhul mõeldakse eelkõige kasutajasõbralikkust ja läbimõeldud kasutajaliidest, millest tulenevalt võib rääkida tarkvara kasutatavusest. Kasutatavus on laiemas tähenduses mingi objekti kasutuslihtsus ja -meeldivus ning selle kasutamaõppimise kergus. Järgnevalt analüüsin üht negatiivset ning üht positiivset näidet Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide põhjal.

Negatiivne näide kasutatavusest veebis

Isiklikust kogemusest tooksin välja TTÜ õppeinfo süsteemi ÕIS veebilehekülje. Õpitavus ja tõhusus, meeldejäävus – põhifunktsioonid on küll menüüvalikutes kenasti esiletoodud aga kui hakata otsima midagi detailsemat näiteks leidmaks oma rühma kohta infot võtab ka peaaegu aasta aja kasutamise ja mitmekordse sama info otsimise järel aega, et õige koht soovitud infoga uuesti üles leida. Või oma tüüpõpingukava leidmine ning sealt vajaliku info kättesaamine kasvõi eeldusainete kohta on märkimisväärselt keeruliselt lahendatud. Ka jooksvate hinnete jälgimine on kuidagi märkamatu ning vähese tähelepanuga lahendatud. Siinkohal oli endine IT Kolledži ÕISi disain tunduvalt meeldivam ja sõbralikuma kasutatavusega. Isikliku kogemuse põhjal veakindluse kohapealt etteheiteid tuua ei ole. Ainukesed tekkinud vead on kulutatud aeg ja närvirakud. Rahulolu ehk kasutuskogemuse meeldivuse hindan pigem negatiivseks. Samas kasulikkuse kohapealt teeb veebileht oma töö ära, võiks ainult parem ülevaade jooksvatest hinnetest olla.

Positiivne näide kasutatavusest veebis

Positiivse näitena tooksin välja AS Eesti Liinirongid (www.elron.ee) veebilehe. Õpitavus, tõhusus, meeldejäävus– esmakordsel kasutamisel on lihtne leida vajalikud lingid menüüribalt, näiteks sõiduplaanide otsing sobivate peatustega. Sealt edasi on juba kiirelt leitavad pileti ja maksmise info. Kuna sularaha enamasti kaasas pole ning läänesuunalistel liinidel saab rongis kohapeal pileti osta vaid sularaha eest, siis juba rongile astuses avastades, et sõidukaardil puuduvad piisavad vahendid uue pileti soetamiseks, olen kiirelt telefonis veebilehe avanud ning sellekaudu raha oma sõidukaardile juurde laadinud ning enne kontrolöri tulekut on mul juba raha kaardile kantud ja pilet soetatud. Veebilehe kaudu pileti hankimine on kindlasti lihtne kiire ja usaldusväärne. Veakindluse kohapealt võib ehk tekkida segadusi õige soodustusega pileti soetamisel või maksete tegemisega aga kuna isiklikult selliseid vigu antud veebilehega ette tulnud ei ole, siis midagi etteheita vigade kohapealt ei ole. Kasutajakogemus on siiani väga meeldiv olnud. Samuti on olnud antud veebileht väga kasulik igapäeva sujuva toimise korraldamisel.

Kasutatud materjalid:
https://ois2.ttu.ee/uusois/uus_ois2.tud_leht

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Info- ja võrguühiskond