IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Arvutikasutamise oskus ja võimalus on tänapäeval nii levinud, et tunduvad peaaegu elementaarsetena. Nii meelelahutuse aga ka asjaajamise (näiteks dokumentide saatmisel, taotluste esitamisel, päringute sooritmisel ja muude toimingute) organiseerimisel enamasti eeldatakse, et inimesel on võimalik lahendada olukord elektrooniliselt. Või on isikul vähemalt mõni sugulane, kes aitab toimingud arvutis teostada. Aga kui ei ole võimalik füüsilise puude tõttu arvutit tavapärasel viisil kasutada? Puuedega arvutikasutaja töö mugavamaks ning mõnel juhul üldse võimalikuks muutmiseks on olemas mitmeid erilahendusi. Üks selline seadeldis on punktkirja ehk Braille monitor. See seade võimaldab lugeda kuvatavat teksti punktkirjana. Sarnaselt paberkujul Braille kirjale, kus kasutatakse lugemiseks kõrgemaid ja madalamaid punkte, on punktkirja monitori puhul kasutusel nõelakesed, mis vastavalt informatsiooni muutumisele ekraanil end sisse või välja lükkavad. Seadmed kasutavad sarnast tarkvara nagu

Ergonoomia eesmärgiks on töö kujundamine nii, et töötaja psüühilised, füüsilised ja sotsiaalsed võimed ja oskused oleksid maksimaalselt rakendatud ja inimene väsiks seejuures minimaalselt. Ergonoomika kui elu lihtsamaks ja turvalisemaks tegemise võib laias laastus jaotada kolmeks: füüsiline, kognitiivne ja organisatsiooniline. Interneti ja veebi, aga ka kasutajaliideste disaini puhul kuulub inimese ja arvuti suhtlus põhiliselt kognitiivsete tunnetuste alla. Kognitiivne ehk  tunnetuslik, tunnetatav on valdkond, mis tegeleb taju, mälu, otsustusvõime, tähelepanu ja muude peamiselt inimajus toimuvate protsessidega. Tarkvara ergonoomika puhul mõeldakse eelkõige kasutajasõbralikkust ja läbimõeldud kasutajaliidest, millest tulenevalt võib rääkida tarkvara kasutatavusest. Kasutatavus on laiemas tähenduses mingi objekti kasutuslihtsus ja -meeldivus ning selle kasutamaõppimise kergus. Järgnevalt analüüsin üht negatiivset ning üht positiivset näidet Jakob Nielseni kasutatavuse komponentide p

Atlassian’i ärimudel SaaS-tooted on tarkvaratooted, mida haldab keskne pakkuja ja mida klientidele pakutakse Interneti kaudu. Selle asemel, et installida või alla laadida rakenduse koopia, saavad kasutajad tootele juurde pääseda veebi- või mobiilibrauserist. Seejärel haldab ja värskendab toote pakkuja tarkvara vastavalt kasutaja vajadustele.  Üheks sellise ärimudeli näiteks võiks tuua Atlassian Corporation Plc, kes arendab tarkvara IT ettevõtetele tarkvara arenduse jaoks. Atlassian’i Bitbucket Cloud’i puhul on näiteks tegemist koodihoidlaga, mida majutatakse Atlassian’i serverites ning sellele pääseb ligi URL-i kaudu. Bitbucket integreerub lihtsalt ka teiste Atlassian’i tarkvaradega nagu Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Netflix’i arendusmudel Netflix on Ameerika Ühendriikide meelelahutusettevõte, mis tegeleb voogedastusteenuse osutamisega. See on kõige laiema levikuga voogedastusteenus, olles kättesaadav rohkem kui 190 maailma riigis. 2013. aastal hakkas ettevõte

Eric S. Raymond kirjeldab oma artiklis „Hacker-HOWTO“ häkkeriks saamise nii öelda alustalasid. Ta rõhutab, et kõik algab mõttelaadist ja suhtumisest. Häkkeriks saamiseks on vaja pingutada, pingutamiseks on vaja motivatsiooni. Häkker peab tundma rõõmu probleemide lahendamisest, enda oskuste edenemisest ning oma intellekti proovilepanekust. Autor kirjutab ka, et igav ja nüri töö pole kuigi edasiviiv - häkker on loomult siiski loomeinimene. Häkkerite kogukonnas hinnatakse kompententsi ning suhtumist. Kogukonnas tekib staatus ja lugupidamine viisaka eneseväljenduse ja tehtud töö mitte suure jutu arvelt. Olen täiesti nõus punktidega, kus tuuakse välja programmeerima õppimise oskus iseseisvalt. Tõsi on see, et mitte keegi ei saa programmeerimist õpetada, kui endal huvi pole. Ka õpikutele lootuste ehitamine ei vii kaugele, sest raamatud annavad edasi ainult keele süntaksi põhimõtted. Puudu jääb probleemide otsimise ja lahenduste leidmise vajalik oskus. Täiesti arusaadav on ka see, et he