IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Keskendudes mõistele proff kui lihtsalt omaala professionaalile, jätan kõrvale oma eriala silmapaistvaimad esindajad nagu füüsika proff Isaac Newton või kõigi aegade edukaim olümpiasportlane Michael Phelps või IT maailma suurkuju, Linuxi algataja Linus Torvalds, kuigi tõelise profi all mõtlesin esmalt just sellistele omaala geeniustele. Kui läheneda IT profi mõistele tööandja pilgu läbi, sest kõik tööandjad tahavad ju värvata võimalkult professionaalset töötajat oma meeskonda, siis lähtudes tänastest värketest töökuulutustest soovivad tööandjad leida ennekõike erialase töökogemusega inimest, kes on kursis ja omavad praktilist kogemust konkreetsete tehnoloogiatega. Erialase hariduse või selle omandamise tingimus on väiksemal osal tööpakkumistest nõutav, kuid ka see on endiselt hinnatud väärtus. Valdavalt on kuulutustes välja toodud, et inglise keele vabalt valdamise oskus on esmatähtis. Samuti on iga tööpakkumise juures ära toodud vajalikud inimese sotsiaalsed oskused ja iseloomuo

Copyleft on klausel, mis sisaldab endast tava pakkuda inimestele õigust vabalt levitada teose koopiaid ja muudetud versioone tingimusel, et samad õigused säilitatakse hiljem loodud tuletisteostes. Tarkvara copyleft ’ i litsentsid nõuavad, et teose reprodutseerimiseks ja muutmiseks vajalik teave tuleb binaarfailide vastuvõtjatele kättesaadavaks teha. Free Software Foundation eristab nende põhimõtete järgi väga tugeva (AGPL), tugeva (GNU GPL), nõrga (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) ja puuduva copyleft’iga (Apache, MIT, X11, BSD) litsentse. Väga tugeva copyleft ’ iga on APGL litsents, mis põhineb GNU GPL  litsentsil, kuid mille puhul loetakse levitamiseks ka võrgu kaudu kasutamist ning nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist ja iga muudatus peab olema kajastatud. See litsents keelab ka tuletatud koodist äritarkvara tegemise, mis tähendab, et mistahes kasutuse eest ei tohi tasu küsida. Seega kõik koopiad, mis APGL litsentsiga kaitstud tarkvarast tehakse peavad olema samamo

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu „The Case of Copyright Reform”  2. peatükis  esitatakse ettepanekud, mis suunas võiks seadust muuta, et see oleks toimiv ja muudaks infoühiskonna tänapäevasemaks. Välja toodi kuus järgmist punkti. Autori moraalsed õigused muutumatud       Autorile peab alles jääma moraalne õigus saada tunnustatud oma loomingu autorina. Olen sellega nõus, et keegi ei saa end nimetada selleks, kes ta tegelikult pole. On võimalus kasutada mingit osa kellegi teise loomingust oma töös, kuid sel juhul peab kindlasti viitama originaalautorile. Olen nõus, et see valdkond tuleks jätta muutmata. Vaba mitte-äriline jagamine Olen nõus raamatu autoriga, et niikaua kui keegi ei saa materiaalset kasu, võiks olla jagamine tasuta. 20 aastat kommertslikku autoriõigust Hetkel seadusejärgi kehtivad autoriõigused eluaeg + 70 aastat. Raamatus on välja pakutud, et seda aega oleks mõistlik tunduvalt lühendada. Näiteks 20 aasta peale. Minuarvates oleks selline mu