Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on klausel, mis sisaldab endast tava pakkuda inimestele õigust vabalt levitada teose koopiaid ja muudetud versioone tingimusel, et samad õigused säilitatakse hiljem loodud tuletisteostes. Tarkvara copyleft’i litsentsid nõuavad, et teose reprodutseerimiseks ja muutmiseks vajalik teave tuleb binaarfailide vastuvõtjatele kättesaadavaks teha.

Free Software Foundation eristab nende põhimõtete järgi väga tugeva (AGPL), tugeva (GNU GPL), nõrga (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) ja puuduva copyleft’iga (Apache, MIT, X11, BSD) litsentse.

Väga tugeva copyleft’iga on APGL litsents, mis põhineb GNU GPL  litsentsil, kuid mille puhul loetakse levitamiseks ka võrgu kaudu kasutamist ning nõuab ka sel juhul lähtekoodi avalikustamist ja iga muudatus peab olema kajastatud. See litsents keelab ka tuletatud koodist äritarkvara tegemise, mis tähendab, et mistahes kasutuse eest ei tohi tasu küsida. Seega kõik koopiad, mis APGL litsentsiga kaitstud tarkvarast tehakse peavad olema samamoodi APGL litsentsiga kaetud. Näitena võiks tuua Rstudio, integreeritud arenduskeskkond programmeerimiskeele R jaoks.

Tugeva copyleft’iga litsents(GNU GPL) nõuab kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla. Selle litsentsi puhul on lubatud tarkvara muuta, jagada, kopeerida ja kasutada aga kõik muudatused peavad olema kajastatud. Samas ei ole nõutud lähtekoodi avalikustamist, kui koopiad on tehtud vaid isiklikuks tarbeks. Näiteks MariaDB ja Notepad++ kuuluvad selle litsentsi alla.

Nõrga (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) litsentsiga on võimalus katta ainult teatud tarkavara komponendid. Kasutajatel on võimalik integreerida LGPL-i alusel välja antud tarkvarakomponente oma tarkvarasse, ilma et tugeva copyleft’i litsentsi tingimused nõuaksid nende endi komponentide lähtekoodi avalikustamist. Kõik arendajad, kes aga muudavad antud litsentsiga kaetud komponenti, peavad tegema oma muudetud versiooni kättesaadavaks sama LGPL-litsentsi alusel. Näitena failide pakkimise tarkvara 7-Zip.

Vastupidiselt copyleft klausliga litsentsidele, seab puuduva copyleft’iga litsentsid(Apache, MIT, X11, BSD) tarkvara kasutamisele ja levitamisele minimaalsed piirangud. Erinevalt teistest litsentsidest ei nõua näiteks BSD litsents lähtekoodi levitamist. Kuulsaim näide FDL(GNU Free Documentation License) kasutamisest on Wikipedia.

Kasutatud materjalid:
https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft
http://www.gnu.org/licenses/licenses.html

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea jagab oma raamatus "Netiquette " võrgusuhtluse 10ks käsuks umbes nii : ole inimene (Remember the human), käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life), tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace), austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth), näe võrgus hea välja (Make yourself look good online), jaga oma teadmisi (Share expert knowledge), aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control), austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy), ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power), andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes).  Mulle jäi enim silma punkt „näe võrgus hea välja“, mille vastu ilmselt ise enim eksin oma igapäevases netisuhtluses. Tõsi küll, sõpradega messengeris jutustades ning sõnumeid vahetades ei pööra ilmselt paljud sellele tähelepanu, k
Lisateave

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Hetkel veel kehtiva koroonaviirusest tuleneva eriolukorra valguses on rohkem aktuaalseks muutunud ka IT- turvariskid. Olukorda kasutavad ära pahavara levitajad, kes panustavad inimeste huvile haigusega seotud uue info vastu. Inimestele saadetakse e-kirju, milles oleks justkui uut teavet haiguse leviku kohta, samalajal nakatades aga kasutaja arvuti pahavaraga. Näiteks saadeti Terviseametit imiteeriv libakiri inimestele, mis sisaldas pahavara. Kirja lõpus oli link, millele vajutades kuvati ekraanile koroonaviirust puudutav plakat, kuid taustal paigaldati juba arvutisse pahavara. Kiri saadeti  euroapteek@protonmail.com aadressilt, millega üritati matkida Eestis tuntud apteeki. Ohutusmeetmena kasutuselevõetud kodust töötamise lahendus võib samuti endast kujutada riske turvalisusele. Kõik uue töökorralduse jaoks vajalike uute keskkondade lingid, mis tööarvutis avatakse(isegi juhul kui saatjaks näib olevat ülemus või kolleeg) tuleks kooskõlastada või vähemalt kriitilise pilguga selle
Lisateave

Info- ja võrguühiskond

Lugedes Eesti infoühiskonna arengukava 2020 , olen eelkõige nõus punktiga: ·     „Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam, et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul.“ Inimesed teadvustavad järjest rohkem, et elukestev õpe tagab jätkusuutliku läbilöögi tööturul ning oma oskuste ja teadmiste arendamine on elementaarne. Õigupoolest, on vist elukestev õpe tänapäeva tööturul üldiselt märksõnaks. Ühest küljest aitab oskus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) hästi käsitleda inimestel tööta jäämise korral leida uut töökohta läbi erinevate kanalite. Teisest küljest on sellest abi tööle värbamise protsessi juures, kus saab tööandjale muljet avaldada suuremate IKT- oskustega ja seeläbi oma võimalusi suurendada tööturul konkureerimiseks. IKT- oskusi mittenõudvaid töökohti on tänapäeval juba keeruline välja
Lisateave