Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest


Virginia Shea jagab oma raamatus "Netiquette" võrgusuhtluse 10ks käsuks umbes nii: ole inimene (Remember the human), käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life), tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace), austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth), näe võrgus hea välja (Make yourself look good online), jaga oma teadmisi (Share expert knowledge), aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control), austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy), ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power), andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). 


Mulle jäi enim silma punkt „näe võrgus hea välja“, mille vastu ilmselt ise enim eksin oma igapäevases netisuhtluses. Tõsi küll, sõpradega messengeris jutustades ning sõnumeid vahetades ei pööra ilmselt paljud sellele tähelepanu, kuid märkamatult muutub sel viisil ka muudes allikates kirjalik eneseväljendus. Nimelt on hulgaliselt kasutusel erinevaid sõnade lühendeid. Näiteks tean omast kogemusest, kuidas siiras õnnesoov sünnipäeva puhul lühendina PÕS, võib hoopis saajat sügavalt solvata. Kuigi kirjutaja ei pruugi isegi mõelda midagi halba siis saajale jääb kehv maik, et tema tähtsa päeva puhul ei viitsita isegi kolme sõna välja kirjutada ja hea žest lähebki kaotsi. Mõnikord teeb ka veidi nalja, kui näiteks eelnev põlvkond ei saa laste kirjutatud sõnumitest aru, sest mõned lühendid on neile võõrad. Näiteks põhimõttelisel – pmst, nädalavahetus – nv, võib-olla – vb. Viimane lühend, mille üle ma imestasin on ’k’, mille pikem tähendus on ’ok’. Tuleb tõdeda, et jään isegi juba endast noorema põlvkonna sõnavara mõistmisel ilmselt teinekord hätta. Samas õiges keskkonnas ei ole lühendite kasutamisel midagi pahakspandavat. Olulisem on osata valida õige kirjastiil vastavalt lugejaskonnale ja kui päris kindel pole siis pigem klassikaliselt korrektselt ennast väljendada. Ausalt ülestunnistades, kasutan isegi sageli Eesti õigekeelsussõnaraamatu abi, et sõnad mille kirjapildis kahtlen, saaksid kirja õigesti. Samuti on kindel reegel enne sõnumi postitamist see veelkord ülelugeda.


Alati polegi võimalik 100 protsenti õige stiili ja kirjavigadeta kirjutada. Samas siiski elementaarset viisakust järgides saab endast küll parema väljanägemise jätta ka virtuaalselt.


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Info- ja võrguühiskond