Info- ja võrguühiskond
Lugedes Eesti infoühiskonna arengukava 2020, olen
eelkõige nõus punktiga:
- · „Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel
aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine. Seda enam,
et kadumas on IKT-oskusi mittenõudvad töökohad. IKT laialdane kasutuselevõtt on
kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul.“
Inimesed teadvustavad järjest rohkem, et elukestev õpe
tagab jätkusuutliku läbilöögi tööturul ning oma oskuste ja teadmiste arendamine
on elementaarne. Õigupoolest, on vist elukestev õpe tänapäeva tööturul üldiselt
märksõnaks. Ühest küljest aitab oskus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat
(IKT) hästi käsitleda inimestel tööta jäämise korral leida uut töökohta läbi
erinevate kanalite. Teisest küljest on sellest abi tööle värbamise protsessi
juures, kus saab tööandjale muljet avaldada suuremate IKT- oskustega ja seeläbi
oma võimalusi suurendada tööturul konkureerimiseks. IKT- oskusi mittenõudvaid
töökohti on tänapäeval juba keeruline väljamõelda, sest kaudselt on neid ikkagi
igalpool vaja. Kasvõi suhtlemiseks. Näiteks peab ka koristaja tõenäoliselt
vähemalt e-kirja teel suhelda oskama. IKT laialdane kasutuselevõtt on tõesti
kiirendanud struktuurseid muutusi tööturul. Näitena, andmesisestajate töökoht
kaob tõenäoliselt varsti mineviku ametite hulka edukalt turule sisenevate
arvete ja tšekkide digitaliseerimist pakkuvate firmade tõttu.
Teisena vaatleksin järgmist punkti:
- · „Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond. Vaatamata
kasvanud turva- ja julgeolekuohtudele pole võrreldes teiste riikidega
lisandunud suuri väljendus- ja netivabaduse piiranguid, sest suudame
tehnoloogiat enda kaitseks rakendada ka ilma nendeta. Samas on tagatud inimestele
kontroll oma elu ja andmete privaatsuse üle.“
Siinkohal ma olen enamuse väitega nõus. Andmete
privaatsuse osa on aga endiselt õrn teema. 2018. aastal võeti Euroopas vastu
uus andmekaitseseadus(General Data Protection Regulation), mis peaks muutma
inimeste andmete käitlemise turvalisemaks kuid päris pimesi kindel ei saa ka
sellele olla ja muretult oma andmeid jagada ning loota, et need on täiesti
privaatsed. Näiteks lekkisid alles 2019. aastal üle 267 miljoni Facebooki kasutaja
nimed ja telefoninumbrid andmebaasist internetti. Seega peaks ennekõike IKT-
kasutajad ise skeptilised olema oma andmete jagamise osas ning seda ka kõige
ebaolulisemana tunduva kanali puhul.
Kasutatud materjalid:
Kasutatud materjalid:
Kommentaarid
Postita kommentaar