Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eric S. Raymond kirjeldab oma artiklis „Hacker-HOWTO“ häkkeriks saamise nii öelda alustalasid. Ta rõhutab, et kõik algab mõttelaadist ja suhtumisest. Häkkeriks saamiseks on vaja pingutada, pingutamiseks on vaja motivatsiooni. Häkker peab tundma rõõmu probleemide lahendamisest, enda oskuste edenemisest ning oma intellekti proovilepanekust. Autor kirjutab ka, et igav ja nüri töö pole kuigi edasiviiv - häkker on loomult siiski loomeinimene. Häkkerite kogukonnas hinnatakse kompententsi ning suhtumist. Kogukonnas tekib staatus ja lugupidamine viisaka eneseväljenduse ja tehtud töö mitte suure jutu arvelt.

Olen täiesti nõus punktidega, kus tuuakse välja programmeerima õppimise oskus iseseisvalt. Tõsi on see, et mitte keegi ei saa programmeerimist õpetada, kui endal huvi pole. Ka õpikutele lootuste ehitamine ei vii kaugele, sest raamatud annavad edasi ainult keele süntaksi põhimõtted. Puudu jääb probleemide otsimise ja lahenduste leidmise vajalik oskus. Täiesti arusaadav on ka see, et hea inglise keele valdamine on elementaarne. Samas, siiski üsna võhikuna, ei mõista ma veel programmeerimise õppimise juures Linuxi kohustusliku kasutamise propageerimist.

Häkkeriks olemine võib kaasa tuua ka nohiku sildi. See on tõsi, et enda teadmiste ja oskuste arendamisele pühendumine nõuab keskendumist ja aega. See aga tuleb suuremal määral ilmselt sotsiaalse aktiivsuse arvelt. Isiklikult ma ei pahandaks sellise sildi üle. Pigem oleks see meelitav, sest nohik on ju teatavasti pädev oma valdkonnas või vähemasti sinnapoole pürgiv.

Mulle meeldis mõttelaadi soodustavate tegevuste soovituste loetelus spordi punkt. Eeskätt just võitluskunstidega tegelemine. Olen varem päris palju spordiga kokku puutunud, sealhulgas ka artiklis mainitud vehklemisega. Nõustun täielikult mõttega, et lennukama ajutegevuse soodustamiseks võiks tutvust teha ka meele ja füüsilise tunnetuse arendamisega. Lisaks väljatoodud võitluskunstidele ja mediteerimisele lisaksin ka maalimise ja ratsaspordi, kus toore jõuga ei tee midagi ära. Vaja on keskendumist, iseenda emotsioonidega toimetuleku õppimist ja rahu oleku arendamist.

Mind kõnetas artiklis korduvalt mainitud suhtumine, mis on sarnane ka eelpool mainitud võitluskunstides. Mõttelaad, et mida targemaks/osavamaks ma saan, seda rohkem ma saan aru, kui vähe ma veel tegelikult tean. Selline nii öelda ego allasurumine tõstab minumeelest just tugeva tegija autorideedi tasemele.

Korduma kippuvate küsimuste osas jäi silma ka matemaatika olulisus. Tõesti, pole ju programmeerimise juures vaja nii palju kõrgemal tasemel matemaatikat kui distsipliini ja loogilist mõtlemist. Seega jah, matemaatikat peab kindlasti koolis õppima. Mitte valemite peast ettekandmiseks vaid just aju arendamise eesmärgil.

Allikad:

http://www.kakupesa.net/hacker/