Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Käesolevas blogipostituses toon välja kaks erinevat nähtust/ tehnoloogiat, Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991) - üks, mis on tõenäoliselt igale tänasele netikasutajale ikka veel tuttav ja teine, mis on tänaseks juba ünsa vähekasutatav ja asendatud uuemate tehnoloogiatega.

Fax

Faksimasina leiutamine ulatub tagasi 19. sajandi lõppu. Esimene seade jäljendas elektrivoolu  ja seda oli võimalik saata mööda vooluvõrku edasi. Kaasaegsemad masinad, mis muutusid laialtkasutatavateks töötasid telefoniülekande põhimõttel. Faksimise populaarsuse tipphetk saabus 20. sajandi lõpus, mil pea igas kontoris oli olemas faksimasin. See dokumentide edastamise viis oli kiire ja usaldusväärne. Veebi tulek muutis aga olukorda ning faksimise osakaal vähenes pärast seda oluliselt. Kuigi tehnoloogia on uuenendud, pole faksimise teenus päris ära kadunud. Eeliseks on just suurem turvalisus, sest nuhkimist telefoni liinidel leviva info järgi toimub vähem kui arvuti kaudu saadetava info järgi. Ka näiteks mõningates ettevõtetes, kus dokumente tuleb edastada käsikirjas või digitaalne allkirjastamine pole eelistatud, on faksimine veel endiselt kasutuses.   

Kasutatud materjalid:

https://www.bbc.com/future/article/20150224-why-the-fax-machine-wont-die

E-post

Teine nähtus, mis vastupidislt faksimisele mitte ei hääbunud ajaga vaid kogus üha rohkem kasutust on e- posti teenus. Tänapäeval on e- posti aadressi olemasolu inimesel sama oluline kui telefoni numbri või pangakonto omamine. Ilma e- posti aadressita ei saa isegi enamikel interneti lehekülgedel kasutajaks registreerida ega e- kaubanusest tooteid tellida. E- posti sünniks võib lugeda aastat 1971, mil Massachusettsi arvutiinseneril Ray Tomlinsonil õnnestus saata tekstisõnum ühest arvutist teise. Edasi muutus e- kirjade saatmine kiiresti populaarseks. Esimene e-posti klientrakendus ehk meiliklient ehk e-posti programm oli Hotmail, mis loodi aastal 1996. Tänapäeval on juba turul kiireks kasutajatevaheliseks suhtluseks ja sõnumitevahetamiseks olemas reaalaja suhtluskanalid nagu Slack, Facebook ja Snapchat. Samas ei kao tõenäoliselt e-kirjade populaarsus ka veel tulevikus ning seda just formaalsema infovahetuskanalina.

Kasutatud kirjandus:

https://blog.cloudflare.com/the-history-of-email/